Mis on pärispatu õpetus?

Meie, katoliiklased, usume, et pärispatu õpetus on põhitähtsusega inimseisundi mõistmiseks. Selle õpetuse kohaselt sünnime kõik algse pühaduse ja õiguse puudumise seisundis, mis on tingitud Aadama ja Eeva patust Eedeni aias. See ei ole patt, mida iga inimene individuaalselt teeb, vaid midagi, mille me kõik oleme pärinud—plekk meie inimloomuses. 1. Moosese 3, 1-19 jutustab sellest sõnakuulmatusest, mis mõjutas kogu inimkonda.

Meie jaoks ei ole pärispatt isiklik eksimus, vaid seisund, mis muudab meid kalduvaks kurjale. Katoliku Kiriku Katekismus selgitab, et kuigi meie loomus on selle patu tõttu haavatud, ei ole see täielikult hävitatud. Meil on endiselt vabadus ja vastutus, kuid seisame silmitsi sisemise võitlusega, kalduvusega patule, mida nimetatakse himuks. See tung kurja poole on kohal igas ühes meist, nagu Püha Paulus kirjeldab Roomlastele 7, 15-23, kus ta räägib võitlusest hea tegemise soovi ja lõpuks kurja tegemise vahel.

Pärispatu õpetus on kriitiline, sest see paljastab meie vajaduse pääste järele. Ilma selleta poleks Kristuse missioonil mõtet. Ta tuli maailma, et lunastada inimkonda, vabastada meid sellest päritud seisundist. Oma surma ja ülestõusmise kaudu pakkus Jeesus meile teed leppimiseks Jumalaga. Roomlastele 5, 12-21 räägib sellest, kuidas patt tuli maailma ühe inimese, Aadama kaudu, kuid pääste tuli ühe kaudu, Kristuse kaudu.

Meie, katoliiklased, mõistame ka, et ristimine on selles protsessis oluline. Ristimine puhastab meid pärispatust ja annab meile uue elu Kristuses. Jeesus ise ütles: "Keegi ei saa minna Jumala riiki, kui ta ei sünni veest ja Vaimust" (Jh 3, 5). See sakrament on esimene samm armu ja pühaduse eluks. Ilma selleta jääme Aadama laste seisundisse, kaugele jumalikust elust.