Mis on Patuvaba Eostamise doktriin?

Patuvaba Eostamise doktriin väidab, et Neitsi Maarja oli pärispatust kaitstud oma eostamise hetkest alates. See dogma kuulutati ametlikult välja paavst Pius IX poolt 1854. aastal ning õpetab, et Maarja, „täis armu“ (Lk 1:28), lunastati ainulaadsel viisil Jeesuse Kristuse teenete läbi.

Üks oluline punkt selles doktriinis on kreekakeelse termini „Kecharitomene“ kasutamine Luuka evangeeliumis. Ingli tervituses pöördub Gabriel Maarja poole sõnadega: „Rõõmusta, armu täis“ (Lk 1:28). Termin „Kecharitomene“ tähendab „täielikult armu saanud“ või „täielikult õnnistatud“ ja see viitab lõpetatud ja kestvale teole. See tähendab, et Maarja sai Jumalalt armu oma eksistentsi algusest, jäädes sellesse armusse ingli tervituse hetkeni. See tiitel on ainulaadne Pühakirjas ja seda kasutatakse ainult Maarja kohta, rõhutades tema erilist staatust ja kaitset pärispatust.

Kiriku isad aitasid selle mõistmise kujundamisele kaasa. Justinus Märter ja püha Irenaeus arendasid Maarja tüüpi „uus Eeva“. Nii nagu Eeva loodi ilma patuta, kuid otsustas mitte kuuletuda, eostati Maarja ilma patuta ja ta jäi truuks Jumalale. Püha Augustinus arutles IV sajandil pärispatust ning ütles, et kõik peale Neitsi Maarja olid pärispatule allutatud, tunnistades Maarja erilist pühadust juba eostamise hetkest.

Katoliku Kiriku katekismus kinnitab, et Maarja oli kaitstud „Jeesuse Kristuse teenete läbi“ (CIC 491). See privileeg rõhutab, et Patuvaba Eostamine ei ole Maarja enda teene, vaid Jumala antud arm tema ettevalmistamiseks Jeesuse emaks.

Seega, Patuvaba Eostamise doktriin, mis põhineb Pühakirjal ja Kiriku isade õpetustel, peegeldab Jumala plaani valmistada Maarja ette tema ainulaadseks missiooniks päästeloo ajaloos. „Kecharitomene“ ainulaadne kasutamine Maarja jaoks tugevdab tema erandlikku positsiooni ainsana, kes on eostatud ilma pärispatuta.