Mida õpetab kirik Jumala armastusest meie vastu?

Jumala armastuse olemus, nagu õpetab Katoliku Kirik, on kristliku usu fundamentaalne alus, peegeldades tingimusteta, isiklikku ja igavest armastust. Katoliku Kiriku Katekism (CIC) rõhutab, et Jumal on armastus oma puhtaimas looduses (§221), näidates armastust, mis ei sõltu meie tegudest ega väärikusest. See armastus avaldub sügavalt ja tunda saab Jeesuse Kristuse ohverdamises, kes, olles tõeline Jumal ja tõeline mees, andis end igaühe eest (§478), sümboliseerides isiklikku ja lunastavat armastust.

Lisaks rõhutab CIC selle armastuse ustavust ja järjepidevust (§220), kindlustades, et isegi meie vigade ja eemale kaldumise ajal jääb Jumal armuline ja valmis meid tagasi vastu võtma, nagu Isa Õelise Pojaga parables. See igavene ustavus tugevdab usklike usku päästmise lubadusesse ja leppimisse Jumalaga.

Inimese vastus sellele jumalikule armastusele on samuti ülioluline. Katekism julgustab heategevuse praktiseerimist (§1827), mis on meie armastuse konkreetne väljendus Jumala ja lähedase vastu, peegeldades saadud armastuse vastastikust olemust. See üleskutse heategevusele mitte ainult ei tugevda meie suhet Jumalaga, vaid soodustab ka armastuse ja solidaarsuse alusel põhineva kogukonna ehitamist.

Kokkuvõttes on Jumala armastus, nagu see on kiriku õpetuste ja Katekismi poolt kirjeldatud, pidev kutse suhtlemiseks ja usu elamiseks, innustades meid otsima temaga sügavamat suhet ning jagama seda armastust kogu inimkonnaga. See arusaam pakub meile lohutust ja motiveerib meid täielikult usaldama Jumala headust ja halastust, elades evangeeliumi väärtuste järgi.